Eelmisel toortoidufestivalil (2015)  jäi paljudele silma hea väljanägemise ja sportliku kehaehitusega noor mees. Kui ma mainisin, et tegemist on veganiga, siis tekitas see omajagu elevust ja kui ta pälvis Eesti Kaitseväe aktiivseima sportlase tiitli (2015), suurenes huvi veelgi. 

Tegemist on kapten Ailar Assoniga, kes olnud kaitseväes 11 aastat ja tegeleb IT valdkonnaga

Sel intervjuul on omamoodi huvitav minevik. 12 aastat tagasi, alustas minu vanim tütar Raili taimetoitlusega. Mõned aastad hiljem oli vahel juttu sellest, et sõpradega väljas käies nii mõnigi norib ja ironiseerib tema toitumise kallal. Veel mõned aastad ja ühel päeval Raili helistab mulle ja ütleb: "Sa ei kujutagi ette, üks inimene, kes minu taimetoitluse kallal kogu aeg näris, kirjutas mulle ja palus vabandust. Ta on nüüd ise taimetoitlane." See jäi mulle tol ajal meelde ja läks veel mitu head aastat, kui ma nüüd seda intervjuud tehes sain teada, et see inimene oli Ailar:). 
Taimetoitluse kallal närides jõudsin ka mina ise taimetoitluseni. Elu annab kogemuse:). 

 
 

 

Kas sa räägiksid veidi endast: kui kaua sa oled taimselt  toitunud, kuidas sa üldse jõudsid taimetoitluseni?
Minu kalkulatsioonide kohaselt tiksub minu taimsel toitumisel kuues aasta. Alguses olin selline tüüpiline taimetoitlane - ei tarbinud liha ja kala. Piimatooteid küll selekteerisin, aga üldiselt kodujuustu ja juustu sõin palju. Muna polnud ka probleemiks. Nüüd olen läbi aastate lugenud ja vaadanud erinevaid materjale ning sellest tingitult ka oluliselt oma menüüd korrigeerinud. Piimatooteid püüan vältida täielikult.
Teine küsimus, mida minult küsitakse, et miks hakkasin taimetoitlaseks (esimene on see, et kas üldse ei söö liha - kuidas küll nii?), vastan kerge muigega - lihtsalt hakkasin, proovisin ja meeldib!
See on täitsa ilma naljata öeldud. Lihtsalt hakkasin uurima ja katsetama. Ise olin üks nendest Raili "nõmedatest" sõpradest, kes teda pidevalt tögasid tema toitumisharjumuste pärast:).
Olen hiljem ka selle eest vabandanud. Sain aru, kui nõmedalt olin käitunud, sest olen nüüd seda enda peal kogenud. Sõbrad kõik mõistavad ja pigem imetlevad mind, sest teavad, kui tugev ma vaatamata sellele olen. Esimene pilt vaimusilmas, mis  taimetoitlasest tekib, on mingi lohus põskedega hinge vaakumas inimvare, kes saab toidust piisavalt energiat vaid selleks, et kuidagi päevast-päeva elus püsida:). Võin öelda, et kõik oma isiklikud rekordid olen teinud just taimetoitlasena.


 
Räägi palun oma sportlikust taustast: millal hakkasid spordiga tegelema, millised alad sulle meeldivad?
Spordiga olen tegelenud sisuliselt terve elu. Minu vanuses inimesed teavad, mis on liivakast, puude otsas ronimine, porilombis mängimine, äikesevihmas jooksmine jne. Või olla oma vanemate peale vihane, kuna nad kutsuvad sind tuppa just siis, kui sina tahaksid veel sõpradega väljas mängida. Selline füüsilist aktiivsust ja arme soosiv lapsepõlv - sest arme on mul palju, peamiselt füüsilisi.
Spordiga hakkasin tõsisemalt tegelema peale põhikooli kui Valga Gümnaasiumi toonane direktor Raimond Luts kutsus mind trenni kergejõustikuga tegelema. Silma oli ta mulle juba peale visanud, kui nägi minu häid tulemusi põhikooli ajast. Olin lihtsalt teises koolis ja seega konkurent. Võib öelda, et vanemate geneetiline pärand on mulle omad tugevused andnud. Võimalik, et see on ka seotud minu võistleva iseloomuga - kuid tõenäoliselt on segu mõlemast.
Spordialadest hetkel peamised tegevused on jooksmine, ujumine, rullitamine , suusatamine ning kergejõustiku erinevad alad - sõltuvalt aastaajastLisaks kõigele jõusaal.
Tegelen ka langevarjuspordiga, kui seda nii nimetada. Mis iganes on põnev ja huvitav ning pakub treeningut, sellest ära ei ütle.
 

 
Milline on sinu treeningkava? Kui tihti nädalas ja millist trenni sa teed?
Trenni teen hetkel 4-5 korda nädalas. Kui ei ole jõutreening, siis on vastupidavustreening.
Jõusaalis teen nädala jooksul läbi erinevad lihasegrupid. Näiteks ühel päeval on õlad ja selg, teisel keskendun väga erinevate harjutustega rinnalihastele. Edasi on triitseps ja biitseps jne. Kõhulihaseid treenin igal treeningul, olenemata sel päeval treenitavast lihasgrupist. Püüan hoida treeningud mitmekesisena ja lihast üllatada.
Ma ei treeni treeningkava järgi, minu jaoks on trenn puhas nauding ja kuigi ma omal moel  lähenen treeningutele süsteemselt, siis rangelt ma seda ei järgi ning treeningpäevikut näiteks ei pea. Tean väga hästi, mida suutsin paar kuud tagasi ja mida suudan kaks kuud hiljem. Numbrid jooksevad enda jaoks pidevalt silme eest läbi. Kuid ma pole siiski professionaalne sportlane. Püüan trenni ja võistlusi nautida. Noorena ei sallinud seda võistluspinget, mis tegi mind närviliseks ja tekitas üleliia pingeid ja rahutust. Nüüd naudin sporti liigse närveerimiseta. Mitte, et ma "longin" kui võistlen - see on minu loomuses, et võistlustel annan endast maksimumi. Välja arvatud üritused, kus käin võistkonnaga osalemise pärast. Mida oli ka Tõrva ekstreemjooks minu jaoks. Pigem said Raili ja sõber Kristjan ennast proovile panna:) Raili rohkem kui Kristjan! Lisaks olen mänginud nooremana jalgpalli ja korvpalli. Nüüd pigem väga harva.


 


Selline kulunud küsimus: millised toidud on sinu menüüs?
Võõrastele ma ikka naljatan, et toitun õhust ja Isamaa-armastusest:). Kuna nad seda ei usu, siis vahest olen sunnitud rääkima millest toitun lisaks eelmainitule.
Põhimassi moodustab tatar, pruun riis, vähemal määral kartul. Harva täistera pasta.  Joon päevas vähemalt blenderi täie smuutit, mille panen kokku üldiselt vastavalt tujule, kuid üldiselt veest, pirnist, õunast ja banaanidest. Päeval nosin ühe või kahe kohvi kõrvale kuivatatud datleid.
Avokaadosid söön palju. Spinatit, tomatit, kurki, lehtsalatit, paprikat ja muud värsket kõrvale eelnevalt mainitud põhimassile.
Tarbin ka erinevaid sojatooteid, nagu kroketid ja maitsestatud tofu. Taimsed viinerid ja taimsed kotletid. Puhtalt tekstuuri pärast. Joon ka omajagu riisi-, mandli- või kaerapiima.
Eks aeg-ajalt tuleb ka isu tumeda shokolaadi või mingite kaeraküpsiste järele:)
Ühesõnaga arenguruumi on. Kindlasti ei peegelda see minu toitumist täielikult, aga peamised asjad on kirjas. Hoian toitumise hetkel suhteliselt lihtsana. Kuna olen vallaline ja elutempo on üles kruvitud, siis võimalik, et asi läheb paremaks kui maha rahunen ja sarnaste väärtustega naine kõrvale tekib, kes minu menüüd veelgi tervislikumaks teeb.
Vahest tuleb ette, et teen ka toortoidu nädala ja püüan ennast nö "puhastada". See on trenniga paralleelselt raske minu jaoks, aga peale neljandat päeva üldiselt tasub ära. Enesetunne muutub just siis ajutiselt väga heaks. Mitte, et ta seda muidu poleks:).
 
 

 

 
 
Tõrva Ekstreemjooks 2016

 

 

 

 

 

Milline oli sinu menüü enne taimetoitlust?
Milline see tüüpiline eestlase laud ikka on. Pühade ajal traditsioonilised toidud. Kartul ja liha käsikäes.
Jõin väga palju piima, keefiri ja mahlasid, armastasin leiba ning toitude kõrvale alati erinevat salatit. Kuigi ma sõin kõike, püüdsin oma arust ikkagi „tervislik“ kõigesööja olla. Rasvast toitu pigem vältisin, aga kätt ette ei pannud, kui kõht tühi oli. Samuti ei jälginud ma seda, kas toidus on gluteeni või laktoosi. Kas toit oli tehtud rafineeritud või täisterajahust. See polnud oluline.  Mida aeg edasi ja vanemaks sain, seda rohkem siiski hakkasin jälgima, mida rafineeritud aines, laktoos ja gluteen minu kehaga teevad, seega püüdsin neid ka piirata.  Tüüpilised viinerid, kotletid ja muud vorstijama – neid sõin ka omajagu. Olen nooremana suvel lihakombinaadis töötanud, siis oli küll pool aastat, kus ma ei suutnud vorstile otsagi vaadata – paha hakkas lihtsalt.
 
Kas sa tundsid peale toitumismuudatusi oma kehas erinevusi?  Kaotasid sa kaalu?
Esimene asi, mida tõenäoliselt märkab iga inimene, kes sellise muudatuse teeb, et kõht ei ole ebameeldivalt punnis. Üleüldine kergustunne ja energilisuse kasv. Eks oma roll on siin valgu ületarbimisel, sest tüüpiline tavamenüü sisaldab seda palju, mis väljendub peale lõunasööki unisusega. Seda muret taimse menüüga üldiselt pole.
Kehakaal tegi minimaalse languse esimesel aastal. Ütleme 78kg asemel nägin mingi hetk numbrit 74kg. Sellest madalamaks ei läinud kunagi. Kuna tegin sporti nii nagu poleks menüüs muutust toimunudki, oli kehal alguses võib-olla natuke keeruline kohaneda. Üks asi on hakata taimetoitlaseks üleöö, teine asi on samal ajal teha trenni nii nagu mina sel ajal tegin. See võtaks enamusel kohe jalad alt. Peale erinevate toitude  ja menüüde  katsetamise sain kaalu siiski tagasi tõusule ja ei möödunud palju aega, kui kaal tõusis taas 78kg.
Kõige rohkem olen kaalunud umbes 85kg. Selle numbri saavutasin Austraalias aasta aega puhates ja reisides. Tegin siis samuti palju trenni, kuid peamiselt jõutrenni jõusaalis. Kuna värsketest puu- ja juurviljadest seal mandril puudust polnud, siis kaal kasvas ja samuti lihased. Lisaks on seal sisuliselt aastaringselt päikest, mis mõjub kehale väga positiivselt. Energiat on palju ja väsimust esineb harva. 
 

 

Kas liha-kala eemaldamine menüüst toimus järsult või aja jooksul?
Hakkasin taimetoitlaseks päeva pealt. Seda veel suvel, kus kõik sõbrad grillisid kõikjal šašlõkki või grillvorsti. Mina praadisin oma leivakesi ja tegin värsket salatit kõrvale. Siis tarbisin ka veel muna. Nälga ei jäänud ühesõnaga. Liha ja kala olid menüüst kohe väljas, piimatooteid, nagu mainisin, esialgu siiski tarbisin. Grillimise kõrvale käis ka õlu. Alkoholiga ei liialda, aga karsklane ka pole.  Kindlasti on see üks valdkond, milles on võimalik areneda
 

 
Kas üleminek oli sulle raske – oli tagasiminekuid, kõhklusi, püüdsid teised sind veenda, et sa teed valesti?
Minu jaoks oli tegemist väga põhimõttelise otsusega. Mida rohkem inimesi ümber ringi minus kahtles, seda rohkem tahtsin neile tõestada, et saan selle muutusega hakkama ja ületan oma senised sportlikud tulemused.
Alguses olid sõbrad ja pere ikka suhteliselt skeptilised ja ei suutnud seda aktsepteerida. Vanemad eriti. Kuna olen üldiselt ennast sõpradele ja perekonnale tõestanud, kui elus eduka ja läbilöögi-võimelise inimesena, siis nende kahtlused ja erinevad naljad hajusid kiirelt. Protsess, mis algas minu valikute halvustamisega, muutus kiirelt imetluseks. Olin alustanud seda teekonda, ärgem unustagem, kaitseväelasena. Tööl vaadati mind kui hullu. Pole ka ime sellises keskkonnas. Sealgi muutusid naljad mingi aja möödudes imetluseks, kuna sportlikud tulemused rääkisid enda eest ning vajadusel oskan lisaks kõigele ka ennast kehtestada. Kõige kõrval juhtisin ma rühmatäit sõdureid, kellega olin ninapidi päevad läbi koos ning kellega tegin nii palju sporti, kui päevakava seda muu tegevuse kõrvalt võimaldas. Kõik minu rühmad on mind sellega seoses tänanud. Neile meeldis, et minu kehalise kasvatuse tunnid olid huvitavad, mitmekesised ning arendavad.
Mingi hetk üleliigne tähelepanu siiski vaibus, kuigi seda jätkus pikalt. Kaitseväes on see lihtsalt väga imelik, et vormikandja mees hakkab järsku taimetoitlaseks ning võtab oma toitu metsa kaasa. Lisaks ei ole taimetoitlus mehine ja kaitseväes on taimed mitte söömiseks mõeldud, vaid pigem mehiste meeste maskeerimiseks (metsas olemise ajal). Isegi salati söömine on „pehmo“ See viimane on muidugi ülepaisutatud huumor.
 
Sinu sportlikku aktiivust arvestades, kas sa jälgid oma menüüd hoolikalt: arvestad sa kaloreid, jälgid kaalu, rasvaprotsenti? Võtad lisandeid?
Siin on vastuseks üks suur "Ei". Erandiks on lisandid. Enne suve teen ühe lisandi kuuri, kus ma tõstan oma treeningute intensiivsust. Siis tarbin Veganitele mõeldud SunWarrior Protein (hernes, kanep, goji mari, kakao, kookos – valgusisaldus lisandis 33%) lisaks oma tavapärasele toidule. Seda lisan siis oma smuutidesse. Mitte siis regulaarselt, vaid kuurina. See suvi võib olla erandiks, kuna  plaanin sel suvel olla väga aktiivne, seda ka puhkuse ajal.


 
Oled nüüdseks kindlasti kokku puutunud inimestega, kes väidavad, et taimetoidul ei ole sportlik aktiivsus võimalik ja et lihased ei saa kasvada ilma loomse toiduta. Kuidas sa neile vastad?
Meestega - surun kätt, mille 99,99% võidan.
Naistega - võtan särgi seljast või lasen kõhulihaseid katsuda. Rohkem peale seda väga nõmedaid küsimusi ei tule!
Suures osas on siin tõetera sees, kuigi mõtlen seda naljana:). Meeste osas ma muidugi nalja ei teinud:).
Ma üldiselt püüan pikki arutelusid vältida. Olin ise kunagi selline - kuulen, aga tegelikult ei kuula. Milleks raisata aega inimestele, kes mulle korda ei lähe. Kes lähevad ja seda küsivad, neile vastan juba pikemalt.

On sinu heade tuttavate, sõprade, sugulaste hulgas teisi taimetoitlasi?
Mõne tuttava kindlasti leiab. Neid ei ole palju, seda pean tunnistama. Kõige lähedasem inimene on selles kategoorias Teie tütar Raili. Enamik taimetoitlasi, kes sõbralistis figureerivad, on siiski naised. Meeste seas tundub see nõrkuse ja äärmusena. Samas võib julgelt juba väita, et asi paraneb iga aastaga.
Üldiselt pole mul eraldi taimetoitlastest sõpru , kellega  ma  spetsiaalselt käin läbi ja mööda erinevaid taimetoidu kohvikuid või restorane tuhlan. Samuti ei otsi ma enda ümber selliseid inimesi, nad tekivad ise ning teiste toitumisharjumused ei ole inimsuhete tasemel olulised. Peamine, et osatakse arvestada inimeste valikute ja omapäraga. Olen teadlik, et üldjuhul veganid ja taimetoitlased, ei tee seda ainult tervislikust aspektist lähtudes, vaid vaatavad taimetoitumist kui elustiili, mis on omaette pikk teema. Ka mina ei tee seda puhtalt tervislikel põhjustel, hoolin ka muudest eluviisiga kaasnevatest aspektidest.
 
On keegi sinu tegevusest mõjutatuna proovinud taimetoitlust?
Minu parim sõber,  Kristjan, on proovinud olla taimetoitlane minu mõjutustest tingitult. Suutis ta seda küll umbes kuu aegaJ.
Üldiselt on nad hakanud tervislikumalt toituma oma perega, mis on minu silmis väga positiivne. Lisaks väga hea sõber, Ivo, kes otsustas hakata lausa täielikult taimetoitlaseks  - mõne mööndusega. Mind tundes, teadis ta, et kui mina suudan, siis suudab tema ka. Hetkel, paar aastat hiljem, sööb ta harva ka kala ja tarbib vähesel määral piimatooteid.  Talle on alati hea külla minna, sest tema külmkapis on alati midagi minu maitsele:).
 
 On sul eeskujusid taimetoidumaailma sportlaste hulgas - kes neist sulle meeldivad?
Olen teadlik, et tippspordis leidub palju näiteid erinevate taimetoidusuundade esindajate näol.

 

Kedagi konkreetselt ma ei “fänna” kui nii võib öelda. Jälgin muidugi näiteks facebooki kaudu vegan atleetvõimlejat Robert Cheeke`i. Tema suhtumine ellu ja treening põhimõtted ühtivad paljuski minuga. Youtube vahendusel jälgin näiteks sellist  vegan fitness treenerit nagu Karl Ess. Tema treeningkavad on huvitavad ning tema füüsis väga tugev arvestades, et ühiskonna silmis oleme “haprad” muru-sööjad:).