Meie oma toortoidufestivalil andsin edasi Cie Simurro poolt üles tähendatud sõnumi mesilastelt. 

 Mesilaste sõnum:
Igal mugavusel on oma hind. Meie siin looduses maksame sinu mugavuse eest! Sellel ühel päeval, astugem hetkeks jooksulindilt maha, et austada neid, kellega koos me elame  - austagem, tunnustagem ja armastagem igat päeva, et lõpuks saada aru – KÕIK MIDA ME VAJAME ON JUBA LOODUD. Selle asemel, et luua oma ahnuse tarbeks haledaid, elu takistavaid, oskamatuid koopiaid – edenda/vii edasi seda, mis on hea meile kõigile.
Me oleme pettunud, väsinud! Sa oled enda oma emast Loodusest eraldunud veel enne, kui taipad, et kõik on määratud toimima koos ja omavahel seotult. Sa oled asjatundmatu ja ohtlik, kuna sul puudub kaastunne. Et leida salvi oma valutavale hingele, sa ostad ja omandad materiaalseid väärtusi. Kas te ei ole veel avastanud, et see ei tee teid õnnelikuks, ainult ahnemaks? Kui sul ei ole enam toitu, kas sa siis sooviksid veel elekroonika viimast sõna? Kui sa kaotaksid kogu oma omandi katastroofis – mida sa vajaksid ellujäämiseks? Kas sa siis oleksid tänulik kõige selle eest, mida pead enesestmõistetavaks? Nähtamatu maailma energia ja lained on olemas. Mõned teist mõistavad, kui peen ja keeruline on meie navigatsioon. Sa oled avastanud midagi meie poolt toodetavast meest. Meie immuunsüsteem ei suuda vastu panna kõigele, mida on Maaga tehtud.  Me ei tunne enam rõõmu, kui sööstame hommikupäikese esimeste kiirtega välja, et hoida meie maailma aias tasakaalus toit ja ilu. Kas teil ei ole enam mingit mälestust metsadest, aedadest, päikesest ookeanis? Kui te soovite meid tagasi, siis palun lõpetage kohe seee sõda Looduse vastu, muutuge, kasutage ainult leebeid kooseksisteerimise võimalusi. Kui sa usud sellesse, siis see toimib! Inimesed arvavad alati, et neil on piisvalt aega! Aeg on otsa saanud!
Te küsite, mis on juhtunud meie – mesilastega? Telefonivõrgud – jah, jah ja paljude teiste elektromagneetiliste võrkude üliküllus. Siin on midagi reetlikku, salakavalat midagi, mida ei ole veel teadvustatud – avaldatud. Mõned valitsused teavad seda ja meil lastakse surra. Pestitsiidid ja muud mürgid on teinud oma töö. Osad taimed on muutunud kummaliseks ja nad ründavad meid. Nad on kasvanud seemnetest, mida hüütakse Franken – seeds (Frankenstein)
Me ei räägi karme sõnu vihast – need on hüütud sooviga säästa. Alusta uuesti, palun!
 
Cie Simurro kirjutab:  Pärast neid sõnu, istusin ma kivile oja kaldal ja laulsin ning palvetasin mesilaste eest. Üks mesilane laskus minu jalale, siis lendas sõrmele. Ma palusin selgitust sõnumile! Mesilane lendas minu märkmiku lehel, peatus sõnal Maa ja eritas sinna meevärvi lõhnavat vaha. Ela kaua Magus Maa!!!
Paar päeva hiljem sain veel ühe sõnumi. Ma nägin mesilasi ja nad teatasid, et nad lahkuvad – kuna elu ei ole enam elujõuline. Küsisin miks? Sellepärast, et elu muutus nii raskeks ja ebaloomulikuks ning me valisime teise tee, tundmaks rõõmu ja vabadust. Erinevalt inimestest ei karda me üleminekut. On palju erinevaid olemise tasandeid. Mõnikord tähendab see eksisteerimist teistes vormides. Need, kes on meid armastanud, teavad seda.
Paljud on nüüd lahkunud, mõned meist jäävad. Ma küsisin, et aga kui tingimused muutuvad vastuvõetavamaks. Ja vastus ütles kõik – Kas te siis näete meid võrdväärsete koostööpartneritena või sunnite jätkuvalt loodust oma tahtmiste järgi painduma. Selles ongi elu jätkuvuse võti Maal.