Mõtle uuesti: vitamiin B12


Ei ole olemas sellist asja nagu B12 defitsiit, isegi mitte 100% toortoidu veganil. Ei ole mingit vajadust süüa mulda, loomseid toite või võtta toidulisandeid.


Bakter toodab seda meile ja metaboolselt kasuliku ja vajaliku B12 vorm on töötlemata värskes taimses toidus sh ka pähklites ja seemnetes. Niiöelda B12 defitsiidi tegelik probleem on kahjustatud seedesüsteem ja toitainete imendumise häired, mitte vitamiini enda defitsiit.

Vitamiin B12 koensüüme on leitud pähklites, seemnetes ja kõigis levinud rohelistes lehtedes, puuviljades ja paljudes aedviljades. Kui ma söön näiteks 100 g rohelisi ube, peeti, porgandit ja herneid, saan ma pool nö nõutavast B12 koensüümide miinimumist, et hoida seedimine ja imendumine normaalsel tasandil. Rodale‘ raamatus „The Complete Book of Vitamins” lk 236 leiame: „ Nagu te teate, kutsutakse B-vitamiini kompleksvitamiiniks seetõttu, et erinevalt ühest vitamiinist hõlmab B-vitamiini kompleks suurt hulka omavahel seotud vitamiine, mida leidub peamiselt samades toitudes.”

Vähe avaldatakse materjali selle kohta, et B12 tootmiseks vajaliku bakteri allikaks on suu – hammaste ümbrus, ninaneel (nasopharynx), mandliteümbrus, keele allosa ja ülemine bronhhilimaskest. See allikas on kusjuures piisav vitamiin B12 tootmiseks ka täistaimetoitlastele, arvestades seda, et nende vitamiinivajadus on väiksem kui lääneliku dieedi tarbijatel.

Ma olen uurinud B12 väga põhjalikult. Ja leidnud, et biokeemikud jt toiduga seotud teadlased või need, kes kirjutavad toitumisest, kasutavad B12 terminit valesti. B12 nimetatakse tsüanokobalamiiniks, samas see vorm ei ole keha poolt omastatav/kasutatav. Tsüanokobalamiin on peaaegu kõigis B12 sisaldavates toidulisandites. Kui räägitakse vitamiinist B12, räägitakse enamikel juhtudel semisünteetilisest B12 (tsüanokobalamiin), mis on loomsetes kudedes ekstraheerimise protsessis saastunud mürgise tsüaniidiga. Ekstraheerimisprotsessis kasutatakse süsinikku ja süsinik, ühinedes lämmastikuga, moodustab keskmiselt mürgise ühendi tsüanokobalamiini, mida siis nö teadjad mehed kutsuvad vitamiiniks B12.

Tavapärane meetod vitamiin B12 eraldamiseks hõlmab endas aine kuumutamist happelises keskkonnas, lisatakse tsüaniidiioon, lisaks valguse toime. Selles protsessis konverteeritakse koensüümid tsüanokobalamiiniks (Ülevaade: Füsioloogiline keemia, Harper, Harold A., Lange Medical Publications, New York, 1977, lk L81. Samuti viited kobalamiini kohta: Biokeemia ja patofüsioloogia, Wiley. N. ja F. Sicuteri, New York, 1972.). Vitamiinilisandite tootmisel lisatakse tootmise protsessis tsüaniid, kuna süsinikku ja lämmastikku vajatakse suurte molekulidena, nagu nad esinevad looduslikes vitamiinides. Lisaks on see vaja eraldada B12 fermenteeritud vedelikust ja maksa homogenaatidest.

On teada kaks vitamiin B12 koensüümi, mis on imetajate kudedes metaboolselt aktiivsed: 5-deoksüadenosüülkobalamiin ja metüülkobalamiin (metüül-B12). Valguse käes eraldamisel läbivad need kaks koensüümi fotolüüsi ja hävivad. Seda naturaalset B12 on leitud ainult taimedes ja loomades ning see on ainus vorm, mida võib nimetada koensüüm B12-ks.

Kui loomale või inimesele antakse tsüanokobalamiini, eemaldab keha tsüaniidi, kuna see ei ole kasutatav koensüümina ning on toksiline. Seejärel koobalt, mis on tsüanokobalamiini osa, võib reageerida teiste ainetega, mis ei ole toksilised ning tegelikult võib uuesti tekkida vitamiin B12 koensüüm, mis on nüüd keha poolt kasutatav. Naturaalselt esinevad B12 koensüümid on labiilsed ja lagunevad kergesti.

Kaalium võib kehas reageerida tsüanokobalamiinis (nö vitamiin B12-s) oleva tsüaniidiga ja moodustub toksiline kaaliumtsüaniid (KCN). Kaaliumtsüaniid on mürgine ühend, mida kasutatakse fumigandina (mürk, millega hävitatakse kahjureid). See on üks põhjusi, miks keha kaitsemehanismid püüavad tsüanokobalamiini vormis B12 väga kiirelt eemaldada - 24 tunni jooksul on enamus (90%) toidulisandiga saadud tsüanokobalamiinist elimineeritud.

Kobalamiinide nimed, mida moodustatakse kehas või laboris, on: 1) hüdroksokobalamiin, kui sisaldab hüdroksüülgruppi (OH) ja 2) aquakobalamiin, kui on seotud veega. Kobalamiin võib samuti kombineeruda selliste anioonidega nagu nitrid lämmastikust, kloorist, väävlist. Need ei ole keha poolt kasutatavad. On kaks aktiivset koensüümi, mida kehas moodustatakse, kui tsüaniid on 5-deoksüadenosüülkobalamiinist välja võetud - adenosüülkobalamiin ja metüülkobalamiin. Probleem on, et tsüaniid on väga toksiline ja teeb paljud inimesed haigemaks, kui nad seda olid enne toidulisandi võtmist.

Tsüanokobalamiin on igas B12 sisaldavas toidulisandis (ka imikutoidus, rikastatud hommikusöökides, purgitoitudes) seetõttu, et ta on substantsina püsiv ja tema tootmine maksab vähe. Kuid see substants ei ole keha poolt kasutatav. Ja kui kehas on piisavalt energiat, jõuab kega tsüaniidiga tegeleda – st eemaldada ja muuta kahjutuks ning kasutada seejärel järgijäänud komponenti, et toota vajaminev vitamiin. Peamine, mida inimesed peale tsüanokobalamiini sisaldavat toidulisandit võttes tunnevad, on stimulatsioon. Tsüaniidi toksiline efekt vallandab kehas suure koguse energiat, et mürk elimineerida ja see lollitab inimesi – paneb nad uskuma, et nn „toidulisand” toimib nende ravijana. Veel enam, kui nende vereproov näitab kõrgenenud B12 taset, siis see näitab tegelikult ainult tõusnud tsüanokobalamiini hulka veres. B12 kasutatavad vormid on hoiul rakkudes ja ei ole avastatavad jooksva vereproovi käigus. Veretestid on sageli ebatäpsed ja nagu enne märgitud, elmineeritakse kehasse viidud tsüanokobalamiin 24 tunni jooksul.

Vaadates kõike seda terviklikkuse seisukohalt, võib öelda, et mitte ükski vitamiin B12 teraapia ei aita kaasa nn taastumistele või defitsiidi taseme paranemisele. See võib ainult peita sümptomid, pakkumata mingit edasiminekut tervises. Kui inimesed märgivad, et nende näilised B12 vaeguse sümptomid on paranenud tsüanokobalamiini sisaldavate toidulisanditega, siis nad eksivad. Nad ei saa keha poolt kasutatavaid B12 koensüüme ja nende kehad on sunnitud tegema suurt tööd, et tsüaniidi kahjutuks muuta. Selline lisatöö kehas stimuleerib, kuid samas ka raiskab närvienergiat. Kuna inimene ei ole üles leidnud oma probleemide tegelikku põhjust, toimub hoopis see, et tervis muutub halvemaks, mitte paremaks.

Kokkuvõtteks, veganite ja tortoiduliste toidus on piisavalt B12 koensüüme. Peamine põhjus loomulike kobalamiinide defitsiidile on suutmatus seedida, imendada ja võtta toidust ja soolestikust kasutusse erinevaid kobalamiine ja seda eriti gastriidi ja gastroenteriidi korral. Imendumishäirete põhjuseks on tavajuhul seedetraktihäired ja need on patoloogidele teada juba aastatest 1800. Defitsiidi korral tuleb üle vaadata kogu oma elustiil ning kohandada see ELUSA olendi vajadustele.

Naturaalsete B12 koensüümide imendumine võib toimuda suus, kõris, söögitorus, peensoole ülemises osas samuti nagu ka kogu ülejäänud seedetraktis. Kusjuures see protsess ei nõua sisemist fakorit nagu nõuab tsüanokobalamiin. Koensüümid imendatakse difusiooniga limaskestades.