Selle kuu National Geographic kirjutab:
"Maailma raskus. Seitsme miljardi piiri ületanud rahvaarv pole ainus asi inimeste juures, mis kasvab: suureneb ka meie vööümbermõõt. Suurbritannia teadlaste töörühm arvautas välja, et Maa elanikel on praegu 3,5 miljonit tonni ülekaalu. Suuremad panustajad on Venemaa ja Egiptus. Ka Mehhiko, kus elab vaid killuke maailma rahvastikust. Kes kannab kaasas kõige rohkem liigset rasva? Ameeriklased. Kui kõik riigid USA eeskuju järgiksid, lisanduks inimkonnale kaalu veel ühe miljardi inimese jagu."

Võttes ühe tavalise vereproovi - see vajadusel tsentrifuugitakse:




white blood cells - vere valgelibled
red blood cells - vere punalibled
platelets - trombotsüüdid

Plasma on selge kollane vedelik ja võib olla piimjas peale väga rasvast einet, mil inimeste verre satub hulgaliselt lipiide (rasva). Plasma on 90% vesi. Ülejäänud 10% on seal lahustunud ained, mis on meie elusolemiseks hädavajalikud. Need ained liiguvad veres, tsirkuleerivad kogu kehas ja liiguvad kudedesse ja rakkudesse, kui neid vajatakse.  
Valgud on sellest 10%st suurem osa - 6,5-8 grammi 1 detsiliitri vere kohta. Peamine valkudest on albumiin (60%), globuliinid (alfa-1, alfa-2, beeta ja gamma globuliinid (immunoglobuliinid) ja hüübimis valkude (eriti fibriogeen).   Nende valkude funktsioon on hoida onkootset rõhku (kolloidosmootne e. onkootne rõhk– põhjustatud lahuses lahustunud kolloidosakeste poolt. Valgud, jt.Vereplasma erineb ülejäänud rakuvälisest  vedelikust kõrgema valgusisalduse poolest. Valgusisaldus (albumiinid!) tagab vereplasma kolloidosmootse e. onkootse rõhu) ja lipiidide, hormoonide, ravimite, toitainete transport. Samuti aitavad need valgud vere hüübida, hoida vere pH taset ja ensüümidena osaleda kogu kehas toimuvates keemilistes reaktsioonides. 
Elektrolüüdid on teine suur kategooria,mis sialdub plasmas. Sealhulgas naatrium (Na+), kaalium(K+), kloor (Cl-), vesinikkarbonaat (HCO3-), kaltsium (Ca+2), magneesium (Mg+2). Elektrolüüdid on vajalikud tagavad vedelike tasakaalu, närvijuhtivuse, lihaste kontraktsioonid (sh ka südame oma), pH tasakaalu ja hüübivuse.  
Palsmas on lahustunud veel: süsivesikud (glükoos), koeterool, hormoonid ja vitamiinid. Kolesterooli transporditakse lipoproteiinidega (lipo- asv ja proteiin - valk. On valgu ja rasva ühend, mis võimaldab rasval vees liikuda  sees-  ja väljaspool rakke). Lipoproteiinide hulka kuuluvad LDL ja HDL ehk nö halb ja hea kolesterool.  
Vees rasv ei lahustu. Sortsuta õli vette, või sega võid - tulemus on erinev näiteks sellest, kui segad vees soola või suhkrut. Supipoti seinad peale supi väljavalamist jäävad rasvased, rasvase joogi väljavalamisel jäävad kannu või pudeli seinad rasvaseks. Nii on ka veresoones. Liig rasvane veri, mis voolab mööda sinu sooni jätab veresoone seinad rasvaseks. Veresoone sein on võimeline ilusti puhastuma, kui uut rasvalaadungit peale ei tule. Kuid see tuleb alati peale. Praegu on tõeliselt moes küsida inimsetel nö rafineeritud kõnes kus sa oma oomegad kätte saad. Maakeeli tähendab see:kus sa oma rasva saad? Miks me nii udupeenelt üksteisega räägime on arusaamatu. oomega 3, 6 ja 9 asemel küsigi otse - kuskohast rasva saada?:). 



Päris elus näeb see tsentrifuugitud vereproov välja selline:


Ilus läbipaistev plasma:)

Siin aga peale rasvast einet piimjas hägune proov:


Ma pean siinkohal meelde tuletama Tartu Ülikooli aegseid füüsika praktikume. Kus me paaris stopperiga :) mõõtsime suures kolvis väikese kuulikese  liikumis kiirust erinevates lahustes. Tol ajal tundus see praktikum nagu ka keemia praktikumid ja gluteeni jahust väljapesemised täiesti mõtetutena:). Tuleb aga korrata luulesõnu: "Ei ole mõtetult elatud aegu, mõte ei pruugigi selguda praegu..." (A.Alliksaar)

Niisiis kui sa väikese kuulikese lased kukkuda vette siis jõuab see anuma põhja väga kiirelt, lased kukkuda õlisse - on kukkumise aeg palju pikem. Kuidas oleks ujuda õlis või rasvas? Meie liigutused oleksid aeglased, sest oleks üsna raske sellises tihedas massis liikuda. Nii on raske ka vitamiinidel ja mineraalidel, kõikidel ainetel, mis veres voolavad - kõik on aeglustunud, kõik on raskendatud. Kõigeks peab kasutatama ekstra energiat - lisajõudu. Ei ole oluline, kui palju on sinu veres vitamiine - rasvases veres ei saa nad hästi liikuda. Ka rasvlahustuvad vitamiinid liiguvad aeglasemalt, kui rasva on liiga palju. Norme vitamiinidele tõstetakse, konsentraate (lisandeid)  tarbitakse üha enam - kuid kasu ei ole ja ei saagi olla. Seetõttu ongi nö primitiivsed või eraldatud kogukonnad tarbimas palju vähem kaloreid, palju vähem toitu - ja ometi on nad terved, tugevad. Sega õli või sulatatud rasvaga osa vett ja vaata kuidas ta käitub sinu naha peal - sama toimub naha all veres. Ka jääkained liiguvad välja aeglasmalt - mida aeglasem on vool, seda rohkem jääb veresoone seina külge kinni. Mitte ainult oit ei vii rasva sinu verre, ka nahale määritavad kreemid ja õlid - kuhu need ikka kaovad, nad imenduvad nahapooride kaudu kehasse. Seebid, ihupiimad...
 
Üks huvitav uuring teadusajakirjast The Journal of Nutrition: 

Total Fat Intake Modifies Plasma Fatty Acid Composition in Humans

 //jn.nutrition.org/content/131/2/231.long

Üks grupp toidetud 20% rasvasisaldusega dieediga ja 45% rasvasisaldusega dieediga. St üks ja sama grupp sõi rasvarikast dieeti ja seejärel teatud aja pärast väherasvast dieeti. Toit valmistati Ülikoolis, proovid võeti Ülikoolis, kõik osalejad olid normkaalus, terved mehed/naised vanuses 22-60 eluaastat. Madalama rasva sisaldusega dieedi puhul oli suurem süsivesikute osakaal. Vlagusisaldus mõemas dieedis 15% (kaloraazist). Menüü ei olnud taimetotilase oma, sisaldas nii liha kui piimatooteid - lihtsalt erinevus rasva% kaloraazis ja vaadeldi vereplasmat.
tsiteeritud kokkuvõttest: 
"Kokkuvõttes  näitas see uuring , et plasma fosfolipiidid, kolesterüülestrid ja vabade rasvhapete koostis on tundlik  toidu rasvasisalduse protsendile. Täpsemalt -  madala rasvasisaldusega toidu tarbimine  soodustab tõusu kõigis   küllastumata pika ahelaga (n-3) rasvhappete osas (> C20) ja vähenemist  (n-6) sisalduses plasmas fosfolipiidide ja kolesterüülestri rasvhappetes..."
 
Eesti lihtsamas keeles tähendab see, et kui rasva on dieedis vähem, siis millegi pärast:), kaunis imelisel moel tõuseb oomega 3 rasvhapete osakaal veres ja oomega 6 langeb. 45% rasvasisaldusega dieedi puhul aga oomega 3 langeb ja 6 tõuseb, tõuseb halb kolesterool ja tõuseb risk samehaigustele. 
Ei ole mingit vajadust sisse süüa oomega 3 õlisid, kapsleid, mida iganes. Selle asemel  - vähendades oma toidu kogu rasvasisaldust, muutub meie kehas oomegate tase (ehk rasva tase) meile kasulikuks...
 

Sama tulemust näitas dr Rick Dina Ameeriaks Woodstocki festivalil - et inimesed, kes tarbisid väherasvast dieeti (10% kaloraazist) ja sõid nö "oomega-3 vaest"toitu - palju puuvilja, aedvilja, nende proovid näitasid suurepärast oomega-3 taset.