Vene keeles saab raamatut lugeda internetist (nagu alati on vene keeles kõik üles riputatud aga eesti keeles aja taga) http://siroedenie.vargin.ru/ater/tit.html

Mina ei olnudki seda varem lugenud: David Wolfe nimetab seda Aterovi raamatut parimaks toortoidu raamatuks, mis eales kirjutatud. Ja David Wolfe võttis siis Aterovi raamatu ja avaldas selle oma nime all pealkirjaga "Natures first Law" . Kuna Aterovil puudus autoriõigus, siis oli selleks vaba voli aga ilus see ei ole, pigem võib seda ikkagi Wolfe poolt plagiaadiks nimetada...


Ma ei ole kindel kas eesnimi eesti keeles on nüüd õige kirjapildiga:
Aršavir Ter-Avanesjan (venes tuntud kui Aterov elas 1898-1990), kirjutas raamatu "Toortoitumine" armeenia keeles, mis tõlgiti ka inglise keelde ja maht üle 500lk. Eesti keelne variant on 141 lk.

Aterov kirjutab (tuletan meelde, et ilmus raamat juba 1960 aastal):
Toored taimsed toiduained peavad saama inimesele ainsaks toiduks. Kogu maailmas levinud keedetud toiduainete söömise harjumus peab lõppema ja igaveseks. See on looduse vaieldamatu nõue. Keedetud toidu söömine on inimkonna ajaloos kõige koledam barbaarsus, mida ei ole seni teadvustatud ja mille ebateadlikkuse ohvriks on iga inimene.
See tõde sai mulle selgeks, kui ma pärast 18 aastat kestnud vaevalisi otsinguid veendusin, et minu 10 aastase poja ja 14 aastase tütre surma põhjuseks oli mittelooduslik ebanormaalne toitumine. Tohutu hulk meditsiinilisi uuringuid, mis viidi läbi nii Iraanis kui ka Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis, ei võimaldanud diagnoosida nende haigust; arutu koguse ravimite tarbimine, millega neid intensiivselt toideti, viis nad traagilise lõpuni. Min lapsed surid pideva mürgistuse ja kõikide organite hävimise tagajärjel, mille põhjustasid mittelooduslik toit ja mürgised ravimid.
Mul õnnestus tungida meditsiini saladustesse ja näha selle häid ning halbu külgi. Mind ei ahvatlenud arstikssaamise perspektiiv ega rahateenimine. See ei olnud minu eesmärk. Ma tahtsin oma lastele tagasi anda nende tervise, aga hiljem, pärast nende surma, juhtis mind põletav soov jäädvustada nende mälestus, andes jõukohase panuse inimkonnale.
Peale selle oli mul meditsiini saladustesse tungimiseks veel üks põhjus: tegelesin täiesti uue süsteemiga (iseõppimine), mis oli vaba koormavast programmist. Ma ei ole kunagi olnud mürgitatud näivast protsessist, mida propageeritakse meditsiiniteadusena, või mingitest teistest muinasjuttudest ravimite väljamõeldud edu kohta. ... Peale selle ei unustanud ma korrakski, et vaatamata miljonitele diplomeeritud arstidele ja Nobeli preemia laureaatidele on tsiviliseeritud inimene jäänud rohkem kui mis tahes loomariigi esindaja erinevate haiguste ohvriks. ...
MA EI KULUTANUD OMA AEGA HAIGUSTE SÜMPTOMITE, RAVIMITE ANNUSTE EGA NENDE LÕPUTULT KEERULISTE VALEMITE MEELDEJÄTMISELE, millest praktikas harva huvitutakse, sest ma ei kavatsenud astuda eksaminaatorite ette ega kaitsta teaduslikku kraadi. Vastupidi, niipalju kui oli võimalik, pühendasin oma aja paljude teadusharudega tutvumiseks ja uurisin kõige mitmekesisemaid allikaid...
18 aastat kestnud hoolika töö tulemused olid esitatud töös, mis koosnes kahest osast: esimese maht oli 568lk ja ilmus 1960 aastal armeenia keeles.
-------------------------------------------------------------------------
Kaotanud siis 2 last tavatoiduga, kasvatas ta oma kolmandat last (tütart) eranditult toortoiduga. Tal tuli ka üle elada kohtuprotsess, mille algatasid arstid tema poolt propageeritava elustiili suhtes. Press juba tol ajal jälgis nende peret, kuna laps kasvas väga jõudsalt ning oli terve.

Aterov kirjutab:
Paljud kalduvad arvama, et inimene, kes on sajandeid toitunud kulinaarroogadest, on sellega niivõrd harjunud, et üleminek toortoidule on talle kahjulik. See on sama, kui väita, et mootor, mis on töötanud saastunud kütusel, ei suuda pärast enam puhtal kütusel töötada.
Esiteks mõned aastatuhanded on tühine aeg võrreldes paljude miljonite aastatega, mil inimese ja tema esivanemate areng kulges eranditult toortoidul. Seda, et inimene ei ole keedetud toiduga veel pöördumatult kohanenud, tõendab toortoidule üle minnes paljude haiguste kadumine ja seejärel organismi normaalne funktsioneerimine.
Tõsi, evolutsiooni seaduste kohaselt püüab inimene roogadega kohaneda, kuid mitte nii, nagu paljud oletavad. Rakkudes toimuvate keerukate protsesside ja nende spetsiaalsete funktsioonide korraldamine on võimalik tänu toidu üksikutele komponentidele, mis aga tule toimel kiiresti hävinevad. Järelikult keedetud toiduainetes, mis toidumaanide arvates on toitvad, puuduvad loodetud komponendid, samal ajal on aga toit küllastatud valkudest, rasvadest ja süsivesikutest, mida on rakkude vajadusest mitu korda rohkem.
Organismi rakud, milles pidevalt puuduvad toidu kõrgekvaliteedilised komponendid, mis peaksid kindlustama rakkude normaalset struktuuri ja arengut, aga ka spetsiifilisust, kas ei arenegi oma funktsiooni täitmiseks või kaotavad selle võime.
Pärast hulka võitlusaastaid saabub päev, kui miljarditest rakkudest väljub mandunud ja väärarengutega osa lõplikult rakkude kasvu piiravate mehhanismide mõju alt. Need rakud eralduvad kogukondlikust elust, muutuvad autonoomseks ja ahnelt ehitusmaterjali õgides - valke (eriti loomseid), rasvu, igat liiki lämmastikku, mis on normaalsete rakkude poolt hüljatud ja mida leidub ohtralt rakkudevahelises vedelikus - paljunevad ja kasvavad tohutu kiirusega. Süsteemitult ja omavoliliselt moodustavad nad uue massi, uue moodustise, mis oma arengus allutab ja hävitab kõik enese ümber ja lõpuks saabub päev, mil ta on vallutanud looduse imelise loomingu - inimese organismi.
Selle uue moodustise nimi on vähk. See on keedetud toiduainete otsene sünnitis, elav tõend sellest, kuidas rakud on võimelised "kohanduma" inimese tarvitatud toidu koostisosade ehitusele...
Aterov kirjutab: "Inimesed on pikki aastasadu olnud nii pimedad ja harimatud, kuna peavad siiamaani toidu keetmist loomulikuks tegevuseks. Ja nüüd, kui nad kuulevad esmakordselt toortoitlusest, peavad seda veidraks ja kurioosseks ettevõtmiseks. TEGELIKULT ON JUST LOODUSLIKE TOIDUAINETE TÖÖTLEMINE KÖÖGIS EBALOOMULIK, NALJAKAS JA KURIOOSNE."

" Riisiga kana, supi, keedetud maksa, võileibade, džemmide ja maiustuste tarvitamise tulemusel ei ole rakud võimelised enam ühtki kasulikku tööd sooritama. Inimorganismis tekivad kõrgekvaliteedilised ja täiesti terved tegutsevad rakud üksnes toorestest puu- ja aedviljadest; teiste sõnadega, nendest valkudest, mis viiakse inimorganismi tuhandete erinevate toiduainetega loomulike ja elusatena ja mida toidumõnumaanid lubavad endale mõnikord kui "mittemaitsvat" luksust.
Praegu peab igaüks endale teadvustama seda lastevanemate poolt sooritatud kuritegu, kui nad ei luba lapsi enne sööki puuviljadega oma isu rikkuda, sest laps pidavat kõigepealt sööma oma tavalist toitu. See on üks rumalamaid tegusid, kui ei lubata lapsel süüa tuhandeid erinevaid toormaterjale, mis on tema organismile hädavajalikud ja sisalduvad toortoidus loomuliku ja elusana. Selle asemel söödetakse lapsele elutut toitu, mida serveeritakse erinevate roogadena.
Toidumaanid on õnnelikud, et nad söövad kaloririkast toitu. Kuid kalorid toovad kasu ainult siis, kui kasutatakse täielikult ära nende eelis. Kui lihaste rakud ei ole arenenud või on lausa nõrgad, valulikud ja vähese elastsusega, jääb suur osa kaloritest kasutamata ja nad heidetakse organismist mittesoovitava soojuse ja eesmärgitute kadudena välja. Lahtises õhus kütust põletades on täiesti loomulik, et selle kütuse energia kaob, kuid vabriku koldes põledes teenib see täielikult oma eesmärki. Keedetud toidu tarvitamisel saadud kalorite hulk ületab organismi funktsionaalse vajaduse 3-4 korda. Toorestest toiduainetest saadavad kalorid teenivad täielikult oma eesmärki, sest need toiduained sisaldavad kõike vajalikku eralduvate kalorite omastamiseks."
-----
"Aga kuidas suhtub kaasaja tsiviliseeritud inimene oma organismi? Ta tapab, hävitab, põletab ja lõhub oma toidu terviklikkust, igasuguseid norme arvestamata täidab ta oma magu toidu tuhande komponendi asemel vaid üksikute surnud ja mürgiste jääkidega. Nii saab ta üht ainet rohkem, teist aga sadu kordi vähem kui seda nõuab tema organism.
Keedetud toidust, valgest leivast, makaronidest, riisist, maiustustest, võist ja margariinist moodustatakse organismis lihtsustatud struktuuriga elutud parasiitrakud, mille raskuse all vaevleb keedetud toidu sööja....
Aja jooksul on inimene oma kehamõõtmete lakkamatu kasvuga ja täissöönud olekuga staadiumi, mis pidevalt arenedes saab kaasaja normiks sedavõrd, et inimese organism hakkab suuremalt jaolt koosnema nii lihtsustatud, tegevusetutest kui ka täiesti kasututest surnud rakkudest. Sellest tulenevalt on kõhnus asendumas ebaloomuliku paksusega.
Tänapäeval sünnivad paljud lapsed juba kasutute ja mittetöötavate rakkude hirmsa koorma all. (minu märkus: poeg kõndis mööda, kui ma seda lauset kirjutasin ja märkis: kirjuta, et vanemate pärast:)). Sageli rõõmustavad naiivsed vanemad oma laste paksuse üle. Mõningatel juhtudel ulatub see paksus priskuseni, mis sisendab hirmu selle sõna tõelise sisu taipajale.
Inimorganism teeb tohutuid jõupingutusi, et kasutuid rakke kontrolli all hoida ja sel eesmärgil paigutab ta neid keha erinevatesse kohtadesse - kätesse ja jalgadesse, lõua alla, kõhu nahaalusesse, tuharate piirkonda jne. Juhtub aga, et mõnel sellisel rakul õnnestub kontrooli alt vabaneda, kogukonnast eralduda ja sanud iseseisvuse, alustada individuaalset elu ning ohjeldamatut paljunemist.
Üsna sageli tuleb organism tekkinud olukorraga edukalt toime ja grupeerib kasutud rakud mingisugusesse ühte kohta, hoides ära nende leviku üle kogu organismi. Sellisel juhul tekib nn "healoomuline uudismoodustis" ehk healoomuline kasvaja, mis ei anna harusid (metastaase) erinevatesse kehaosadesse ega kasva eriti loomsete valkude rasvumise tulemusel. Vastupidist nimetatakse "pahaloomuliseks uudismoodustiseks" ehk lihtsalt vähiks.
Tingimata tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et toidu keetmine pole ainuke toiduainete toiteväärtuse kadumise põhjus, ka valge jahu ja riis on kahjulikud toorelt süües....
Tavaline mägirohi ei ole lehmadele ega lammastele täiuslikuks toiduks. Loomad, kes teevad oma evolutsiooni läbi metsikutes tingimustes, toituvad üheaegselt rohust, lehtedest, puu- ja aedviljadest. Loomade hulgas, kelle toitumisellu segab end inimene, võib mõnikord märgata ka haigestumisi. Eranditult rohust toituvate loomade organid on allutatud samadele ohtudele, mis inimese omadki.
-----
Keedetud toitu ja ravimiteraapia eelistele viitavad õpetlased sarnanevad kommersantidele, kes on sulgenud oma silmad miljonite ja kasvavate võlgade ees ja rõõmustavad ainult kopikaliste kasumite üle. ...Vaadakem, milliseid edusamme ja saavutusi on tänapäeva tsiviliseeritud inimesel, kes usub oma kasulikesse avastustesse kulinaarias ja meditsiinis, võrreldes paljude erinevate loomaliikidega. Vatamata päästvale asjaolule, et inimene on kõige täiuslikum olend maa peal, on ta haiguste küllusele ikkagi vastuvõtlikum mis tahes teisest Jumala loomingust.
Pärast seda, kui inimene oli avastanud vitamiinid, oleks tulnud pöörata tähelepanu asjaolule, et samad kõige vajalikumad koostisosad hävitatakse toidu keetmisel ja koos sellega hävib ka inimene ise. Oleks viimane aeg teha lõpp sellistele enesetapuoperatsioonidele ja tuntud toiduainete terviklikkuse hävitamisele. Aga keedetud toit on ju nii ahvatlev, et taolisi katseid peetakse reformistlikeks. Toidumõnumaanid ja nende teadus on neid vangi võtnud.
Kas on suuremat rumalust: algul omaenda kätega põletada ja kaotada, teha haigeks, seista haua äärel ja alles siis teha enda päästmiseks lootusetuid katseid eksitavate vahenditega. Me ei tohi unustada, et kasulikud ained ei piirdu üksnes nende 40-50 vitamiiniga, mis teadlased on avastanud. Tegelikult on neid tohutu hulk ja nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest omadustest ei ole isegi tuhande aastaga võimalik õiget pilti saada.
Kujutame ette, et teadlastel on kõik need ained juba kindlaks tehtud.

Veel üks koht, kus on ka saksa keelne raamatu variant ja retsensioon inglise keeles.
http://armenia-felix.do.am/load/5-1-0-48
Aterov kirjutab: "Kui öelda kuulsale teadlasele, ka dietoloogia spetsialistile, et valges leivas, mida ta sööb, ei ole vitamiinidest jälgegi, vastab ta ilma kahtlusevarjuta, et ta sööb peale leiva ka muud, mis sisaldavad vitamiine. Sama edukalt võiks müüritööline laduda terve päeva telliskivi järel seina mörti kasutamata ja ütelda, et mörti kasutab pärast. Samasugune lühinägelikkus on ka toidumaaniast pimestatud inimesel."

Mulle tundub, et loen sellel aastakümnel kirjutatud raamatuid: Judit de Cava või Graham. Toidulisandiga, isoleeritud vitamiinidega on täpselt sama lugu. Sa sööd vaegtoitu, kommertstoitu, inimkehale mittesobivat toitu ja arvad siis, et toidulisand täidab kõik puudujäägid sinu kehas. Kahjuks mitte. See tellissein on liiga kõver, liiga kõrge, liiga kokku pressitud ja tabletis sisalduv surnud aines ei suuda täita enam kõiki neid pragusid, vahesid. Mingi aja pärast vajub sein ümber või vajab suuri tugesid
Aterov kirjutab:
Asjaolu, et ma 60-aastaselt olen ikka võimeline kirjutama neid ridu, tuleneb toortoitlusest. Seitse või kaheksa aastat tagasi oli mu süda nii haige, et traagiline lahendus olnuks möödapääsmatu. Ma ei olnud võimeline tegema ühtki sammu hingeldamata, mul ei olnud jõudu isegi tavalise ämbritäie vee tõstmiseks. Kõhukinnisus, seedimatus, valud südames, unetus, krooniline bronhiit, hemorroidid ja sagedased külmetushaigused olid viimastel aastatel mu pidevateks saatjateks, kuid tänu toorele toidule olen ma kõigist neist haigustest vabanenud. Vererõhk alanes 180-lt 120-130-le, pulss 80-90 löögilt 58-60 löögini minutis. Tundmata vähematki väsimust võin ma 4 tunniga käia Tadžirsi ja tagasi (vahemaa 24 km), kergelt nagu kits tõusta mägedesse, tassida raskeid kohvreid või sooritada 12 km pikkusi jalutuskäike, kui tahan vabaneda igapäevasest rutiinist. Aastaid põdesin kroonilist bronhiiti ja mitu korda aastas kimbutas mind gripp. Viimaste aastate jooksul pole aga isegi vähimatki külmetusetunnust olnud, kuigi ma magan aastaringselt värskes õhus - nii talvel kui ka suvel - , kartmata külmetumist või nakkushaigustesse haigestumist.
Ma kannatasin metsikute podagrahoogude all ja seisund läks nii halvaks, et ma ei võinud suurte varvaste liigeseid isegi puudutada. Praegu võin ma neid keerata ja pöörata ilma vähimagi valuta igas suunas. Kus te leiate veel nii häid tulemusi vaatamata selliste vahendite nagu AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), digitaalise, bromiidide, joodi sisladavate toiduainete, aspiriini, antibiootikumide ja tuhandete teiste ravimite tarvitamiseta...
Oma kolmandat last kasvatan ma toortoidul. Tütar saab varsti 7-aasatseks, aga kordagi ei ole ta suhu võtnud isegi tükikest degenereerunud toitu. Tema tervis on täiuslikkuse tipp. Alles nüüd näen, et palju kergem on kasvatada sadat toortoidul olevat last kui üht toidumaani. Iialgi ei pea muretsema toortoitumisega laste haigestumise pärast, neil ei esine külmetushaigusi ega nohu, kõhulahtisust ega kõhukinnisust; laps on alati korralikult söönud. Minu tütar on rõõmus nagu lind, tal on alati võimalus minna laua juurde ja süüa, mida soovib. Ta võib terve päeva laulda ja tantsida, tundmata väsimust või pisaraid või kapriise ja nuttu ja kisa. Ta ei põhjusta ümbritsejatele vähimatki muret. Täpselt kell kaheksa õhtul läheb ta magama ja pärast seda, kui ta on mõne minuti laulnud, suleb silmad ning magab sügavat und hommikust kella kueni. Me ei suuda meenutada ühtegi ööd tema esimestest elukuudest alates, kui ta üleval oleks olnud. Ta uni on nii sügav ja tugev, et ei ükski müra ega liikumine suuda teda äratada.


Kui teised lapsed lasteaias söövad hommikueineks võileiba, juustusaia, kondiitritooteid jms., avab ta rahulikult kodunt kaasavõetud koti puuviljaga ja hakkab sööma. Kui me külastame sõpru, vaatab ta täiesti ükskõikselt roogadega kaetud lauda, mille juures inimesed tunnevad "kõige erinevamatest maiustustest" suurt mõnu. Sageli laotab ta oma maiustusi, mille järgi ta eakaaslased on aru kaotamas, oma nukkudele taldrikule. Ta ei ole kordagi avaldanud soovi, kasvõi uudishimust, midagi sellest kõigest proovida...
Minu naine, kellele ma ei ole iialgi peale sundinud oma vaateid, muutis armastusest tütre vastu ja tema tervise huvides tasapisi ise oma toitumissüsteemi ja praegu on täielik toortoitlane. Selleni jõudmiseks pidi ta läbima pika tee, loobudes kõigepealt lihatoidust, kuid tehes ka seda vähehaaval - tarvitas lihatoite üks või kaks korda nädalas. Kui tütar kasvas veidi suuremaks, jättis naine veel oma menüüsse keedetud kartulid, millest aga peagi loobus, sest tütar küsis kord temalt: "Ema, mis siin nii halvasti haiseb?" Pärast seda leppis naine oma menüüs õhukese kääru nisuleivaga, mida sõi mee ja puuviljadega. (Neil päevil olid minu toortoitumise printsiibid veel algelised; nüüd on mulle selgeks saanud, et kuumutatud toidust täielik loobumine ei ole algul sugugi hädavajalik, eriti rasketel haigetel.)
Nüüd kogeb mu naine toortoidu toimet oma organismile ja pole sugugi üllatav, et ta on täielikult loobunud kuumutatud toidust. See kõik toimus ilma eriliste raskusteta. Kui kodus puudub kuumutatud toidu lõhn, muutub toortoidu tarvitamine väga lihtsaks. See on tee, mida mööda peavad käima kõik oma lapsi armastavad ja neile tervist soovivad vanemad."
----
"Kui asetame tüki kartulit või kabatšokki õlisse ja hakkame seda praadima, anname võimaluse toiduainete hävitamisprotsessile. Te näete ise, et toiduained tõmbuvad kokku, vähenevad mõõtmetelt, seejärel tumenevad ja kui me operatsiooni jätkame pikemat aega, muutuvad mustaks ja lõpuks tuhaks. See meeldiv lõhn, mis sealjuures kõditab meie haistmist, tuleb neist looduslikest kõrgekvaliteetsetest, kuid õhku haihtuvatest komponentidest."
---
"Piiratud inimesed väidavad, et oleks julm keelata lapsi tundmast mõnu kuumutatud toidust. Sellised inimesed peaksid aru saama, et kuumutatud toidul ei ole mingit maitset; see tundub maitsvana toidumõnumaanile täpselt nii nagu oopium inimesele, kes on harjunud seda tarvitama. Kui keegi ei ole seni seda sõltuvust veel välja öelnud, siis ainult sellepärast, et praegu ei leidu maailmas küll kedagi, kes oleks toidumaaniast vaba."
---
"Emad juhinduvad tavaliselt oma isikliku maitse arusaamadest ja on väga mures, kui laps ei söö nende arvates vajalikus koguses seda toitu, mida nad talle vägisi suhu topivad, sellega last elu esimestest päevadest toidumaaniks muutes, tema tervist ja tulevast õnne rikkudes.
Oma esimestel eluaastate jooksul võitleb laps mittelooduslike toiduainete vastu. See avaldub tavaliselt nendes arvutudes haigestumistes, sagedastes seedehäiretes, mida tänapäeval nii sageli ette tuleb. Aga vastsündinud laps on täiesti uus konstruktsioon, täiuslik vorm; ta ei haigestuks iialgi, kui me tema toitmisel piirduksime looduslike toiduainetega, mis kindlustavad kõigi organite normaalse talitluse ja järelikult ka tervise."
Aterov kirjutab: "Ma kutsun kõiki tervemõistuslikke inimesi kogu maailmas sellest letargilisest indiferentsusest ärkama nende endi, oma perekonna, tuttavate ja sugulaste tervise nimel. Ma kutsun neid ühendama minuga käed, et ühiste jõupingutustega avada inimkonna silmad, parandada tänased toitumisharjumustest tekkinud vead ja teha lõpp täna valitsevale kohutavale olukorrale. …


Meil reklaamitakse täiesti vabalt paljusid kahjulikke ja jämedalt võltsitud toiduaineid kui vitamiinide allikaid ja müüakse neid avalikult laiale ostjaskonnale. Ma lisan siia erinevat liiki küpsised, kompvekid, mahedad joogid nagu coca-cola ja limonaad, roiskunud liha, keedetud piim ja sadu teisi erinevaid toiduaineid, mis on täielikult oma elusad toitvad omadused kaotanud ja viivad inimesi ainult haigustele ja surmale.

Enamus kahtlastest toiduainetest kogutakse, segatakse kokku, pakitakse karpidesse, suletakse hermeetiliselt, neile riputatakse pika nööri otsa tabelike, millel koostisosade „teaduslikud” nimetused. Sellisena müüakse seda kergeusklikule rahvale kui „dieetpreparaati” muinasjutuliste hindadega. Nii kaugele on kommertsprobleemide tõttu läinud kaasaegne meditsiin. Me peaks täitma maailma kohe raamatutega, mis käsitleks tänases maailmas valitsevaid moonutusi detailselt….

Bioloogid leiavad erinevates ainetes teatud vitamiine, veidi hiljem avastavad nad, et vitamiin ei olegi lihtne aine, vaid koosneb tosinast erinevast ainest ja nad panevad neist igaühele nime. Pikapeale nad märkavad, et teatud vitamiin ei ilmutagi teiste juuresolekuta oma jõude. Nad võtavad selle arvesse ja viivad organismi terve seeria selliseid aineid.

Kunstlike vitamiinide toime inimorganismile on silmnähtav ja vasturääkiv. Me võime seda jälle selgitada näitega inimestest, kes ehitavad maja telliskividest, ladudes neid üksteise kõrvale ritta, seguga kinnitamata, aga siis, et seda viga parandada, teevad nad valmis terve barreli (umbes 164 liitrit) madalakvaliteedilist mörti ja valavad selle kõik korraga hoonele peale.

Avanesjani tema vaadete pärast kiusati armutult taga ja oma elu viimased aastad veetis ta teadaolevalt vanglas.