Tule proovima erinevaid kõrvitsasorte, kõrvitsaseemneid ja valmistama neist maitsvat toortoitu: sooja toorsuppe, toorkooki, kuivatatud kõrvitsat jpm

http://paikesetoit.blogspot.com/2011/09/korvitsakursus.html

Pakuksin välja kõrvitsakursuse kas 8. või 15. oktoobril Tallinnas. Proovime kõik sordid järele, seemneid jagame soovijatele, teeme kõrvitsast kõikvõimalikku toortoitu - magusat ja soolast ja kuivatatut, suppi ja smuutit ja kooki jms.

Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, ületades selles osas sageli isegi porgandit. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini.

Maailma suures kõrvitsasortimendis leidub isegi sorte, mille karotiinisisaldus küünib 40 mg% piiridesse.
C-vitamiini ehk askorbiinhapet on kõrvitsas 3-20 mg%. Mineraalainetest sisaldab kõrvitsa viljaliha kõige rohkem kaaliumi (170-383 mg%), magneesiumi (14), kaltsiumi (40), fosforit (25), rauda (0,4-0,8), vaske (4-25) ja koobaltit (1,62). Kõrvitsaseemned on eriti suure tsingisisaldusega.
Kalorsuselt on kõrvits sarnane lillkapsaga. 100 g kõrvitsat sisaldab 28 kcal ehk pea 120 kJ energiat.
Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kestab hommikuni.
Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitust parandav. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga 1/2 klaasi kaks korda päevas. Soovitatav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetusehäirete puhul.
Mädanevatele haavadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mida sageli vahetatakse. Toorest või keedetud kõrvitsat soovitatakse imetavatele emadele.
Kõrvitsal ja eriti kõrvitsaseemnetel on neeru- ja põiefunktsioone parandav toime. Eriti kasulik ja ladestunud kusiainet lahustav on kõrvitsamehu joomine.
Viljaliha soovitatakse kasutada tursetega kaasnevate südame- ja veresoonkonna haiguste puhul, kuna ta suurendab liigse keedusoola ja vee väljastust kehast ning vähendab turseid.
Samuti peetakse kõrvitsa tarvitamist kasulikuks rasvumise ja kehvveresuse esinemisel. Ka kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa kõrvitsat (soodustab sooletegevust). Sel juhul soovitatakse teda süüa toorelt mõned viilud päevas nagu arbuusi. Rikkaliku pektiinisisalduse tõttu sobib kõrvits puhastuskuurideks juhul, kui organismi on ladestunud raskmetalle ja teisi kahjulikke ühendeid.
Ammusest ajast on tuntud kõrvitsaseemnete kasutamine kõhuusside väljaajamiseks. Täheldatud on kõrvitsaseemnete pidurdavat mõju vananemisprotsessile.
(Maalehest)

Mujalt maailmast leidsin veel selliseid märkusi: Kõrvits, Cucurbita perekonna liige sh ka squashid ja kurgid, on saanud oma nime Kreekast „pepon”, mis tähendab suurt melonit. Seemned (pepitas) sarnastelt taimedelt on leitud Mehhikost ja ca 7000 aasta kauguselt. Põlisrahvas kasutas kõrvitsalisi erinevalt toiduks ja ravimina. Kõrvitsakoore õhukesi lõigatud ribasid kasutati mattide valmistamiseks.

Yuma, Catawaba, Menominee rahvas kasutas kõrvitsat haavade, põletuste ravis, neerude toetamiseks, uriinierituse suurendamiseks. Kaasaja ravitsejad usuvad, et kõrvits on kasulik naistele menstruatsioonitsükli vaevuste puhul ja meestele prostata vähi korral.

Kursus toimub 08. oktoobril laupäeval ja 15. oktoobril laupäeval
Info ja registreerimine 84silleke@gmail.com või tel. 5187588
Kursuse hind 15 eur
Algus kell 11.00 (kestus ca 4 tundi)
Toimumise koht Käo Keskus, Käo 53, Talliinn
http://www.kaokeskus.ee/?top_id=3